Must toonekurg referaat
Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi
keskpaigast tugevalt kõikunud: kui 1960. aastate alguses pesitses meil
hinnanguliselt 150 paari (2), siis 1980. aastate algusest alates vähenes must-
toonekure arvukus 15 aasta jooksul Eestis kaks kuni kaks ja pool korda. Võib
oletada, et toitumisolud halvenesid intensiivse metsakuivenduse mõjul (1958
1975) ja pikaealine liik reageeris sellele ajalise nihkega. Kraavitamine on
muutnud suure osa must-toonekure toitumisveekogude ökoloogilist tasakaalu nii,
et toitumispüramiidi aluse kadudes seal suurele linnule toitu (kalad, kahepaiksed)
lihtsalt pole. Ei piisa veekogu olemasolust, vaja on toimivat ökosüsteemi, mille
üks osa on ka must-toonekurg (6). Praegu pesitseb meil alla 80 paari must-
toonekurgi (7).
Seega tuleb must-toonekure kaitsele pöörata väga suurt tähelepanu ning kaitse all
olevate pesapaikade kõrval on oluline säilitada ka kunagisi pesapaiku, et arvukus
saaks taastuda.