nt kägu, paistab viimast abistavat, kuigi tegelikut on kuritarvitatud. Vanema-järglase konflikt: vanema huvi on investeerida igasse järglasesse võrdselt. Põhjuseks on tema võrdne sugulus kõigi oma järglastega. järglase huvi on manguda vanemailt endale rohkem hüvesid, kui saab osaks tema vendadele-õdedele. Põhjuseks on see, et iga järglane väärtustab ennast kaks korda kõrgemalt kui oma vendi-õdesid. Siblitsiid ehk "vennatapp" esineb halbades toitumistingimustes tihti näiteks kullilistel, lindudel. Kotkad munevad tihti kaks muna, kuid enamasti lennuvõimestub vaid üks järglane, kuna nõrgem tõugatakse tugevama poolt üle pesa ääre. Mõnel loomaliigil võivad vanemad mõnikord takistada oma järglastel sigima hakkamast ja sundida neid ennast abistama. Väga rasketes elutingimustes, ootamatu stressi olukorras või siis, kui keskonnatingimuste tõttu tasub pigem säästa oma tervist järgmiseks
(Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele.) Hyphomicrobium Stella Asticacaulis (A- on eitus) Caulobacter (kinnitumisjätkega veebakter) Planctomycesel (arvati alguses et see on seen, kuna pungus) Verrucomicrobium spinosum Nevskia (taustal) esineb veekogude pindkiles. Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes. Gallionella on levinuim rauabakter. Aktinomütseedid: Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi. Orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Muld on sobiv elukeskkond. Näevad välja nagu hallitusseened. Kõige olulisemad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Aktinomütseetidel on palju suuri genoome. Nende kolooniapind on hüdrofoobne.
annaabi.ee 
