Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas
5 põikivolti (MacDonald, Barrett, 2002).
Tiigilendlane toitub enamasti madalal veepinnal lendavatest putukatest. Lend on
suhteliselt jõuline ja kiire. Lennu ajal kallutab end küljelt küljele, tõstes vaheldumisi
tiibu; lendab enamasti veekogu kaldast kaugemal (Masing, 2001). Ööloomana lendab
20
ta varjepaigast välja suhteliselt hilja. Tiigilendlasel on kaks toitumisperioodi: üks
õhtul ja teine varahommikul. Peamiseks toiduks on sääsed ja ööliblikad (MacDonald,
Barrett, 2002).
Tiigilendlane on levinud veekogu-rohketes mandriosades. Leitud on neid isegi
Saaremaalt. Talvituspaikadeks on peamiselt suured tehiskoopad, mida leidub näiteks
Haapsalus, Narvas, Kuressaares jne (Masing, 2001).
Sobivaks talvitumistemperatuuriks loetakse tiigilendlasele (0ºC) (8ºC) ja suhtelist
õhuniiskust 90-100%. Talveuni kestab oktoobrist märtsi keskpaigani kuni aprilli