Kalakotkas
margatavalt kaugemale, näiteks Eestis on erinevatel juhtudel vastavaks vahemaaks 0,3-21,5
km (mediaan 5,1 km; Lõhmus 2001a). Leedus on sama näitaja 5-12 km, keskmiselt 6,4 km
(Drobelis 1990).
Üldjuhul peavad kalakotkad jahti suurematel jõgedel, järvedel ja merelahtedel. Loomulikult ei
pelga kalakotkas ka kalakasvatusi on ju sealt võimalik saak katte saada vaiksemate
pingutuste ja ajakuluga. Eesti kalakotkastest on kalakasvatustega seotud 6-7 pesitsevat paari.
Ja heale toitumispaigale lendamiseks on saagiretked kuni 25 km pikad.
Asustustihedus. Asustustiheduseks loetakse Brandenburgis (NESaksamaa) 0,4-0,53
paari/100 km2 kohta, põhiuurimisalal (916 km2) aga see koguni 2,8 paari/ 100 km2 kohta,
12
7
(Sommer 1995). Rootsis pesitsevate kalakotkaste asustustihedus sõltub pesa asukoha
laiuskraadist. Rootsi lõunaosas pesitsevate lindude koduterritooriumi suuruseks loetakse 5
km2
annaabi.ee 
