Australopiteegid
massiivsemad isased. Tegelikult avastati teine australopiteegi liik ja
nimeks pandi Austalopithecus robustus .See oli jõuline ehk robustne
australopiteekus. Saledaid ja jõulisi vorme eristatakse nüüd
perekondadena Austalopithecus ja Paranthropus. Teadlased on
arvamusel, et saledast vormist arenes jõuline vorm ja eellaseks on
Australopithecus afarensis. A. afarensis'est on arenenud edasi ka
sale vorm, mis peaks Australopithecus africanus'e kaudu jõudma
Homo liigini.
Toitumislaad
Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt
ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Nende luid on
koobastest leitud mitte seetõttu, et nad elasid seal, vaid seepärast,
et nende kehaosad kukkusid sinna, kui neid sõid tõelised lihasööjad
leopardid ja hüäänid. Australopithecus afarensis'el oli hammastel
õhuke email. Teistel olid enamasti samasugused paksuemailiga
hambad nagu inimahvidel. See näitas, et nad sõid koredat ja kõva
annaabi.ee 
