Hermani luulemapp sisukorrsga
Vagamastgi vagama: epiteet
Kes seal kauges nurgas nõnda kauges: epiteet
kihistab ja kudistab?
Kes seal kallist uudseleiba kallist: epiteet
peppredess pudistab?
Kellelegi, näe, kogemata
ümber kukub koorekirn
aga juba rõõmsaid kilkeid rõõmsaid: epiteet
täis on kogu heinavirn!
Piigakesed! Üldse pole
väsinud te mõisateost! väsinud: epiteet
Nii kui leevikesi tahaks
toitta teid ma oma peost!
Tulge kõikk te minu juurde,
lapsukesed rahutud! rahutud: epiteet
Laottan üle teie käed, mis
aastatest on tahutud. tahutud: epiteet
Arvan, et see luuletus jutustab lõbusast heinateost ja seellele järgnevast lõbusast peost ja
õhtupoolikust. Luuletuse mõtteks on minu arvates anda edasi suvisei maaelu elamusi.
8
7. Rannas
Kõik teed viivad randa!
annaabi.ee 
