Hellenismiperiood
tuntakse hellenistlikku poeesiat Aleksandria luule nime all.
Filosoofia
4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda. Epikuros
ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing
ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult
elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse
saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast
sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena
agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja
vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning
saatusele vastu hakkamine seega halb ja mõttetu. Tark inimene, ütlesid stoikud, lepib
oma saatusega, teades kindlalt, et kõik, mis jumalad sündida lasevad, on hea.