"toitsin" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

võluja! Et väärida sinu põrgut! Sina aga ei taha minust patusest 'kuuldagi! Ah, sulle pean ma kõik ära ütlema! Veelgi enam, midagi hirmsat, jah, midagi veel hirmsamat ...» Viimaste sõnadega võitis ta nägu hoopis meeletu ilme. Ta vaikis viivu ja alustas siis uuesti kõva häälega nagu iseenesele kõneldes: «Kain, mis oled sa oma vennaga teinud?» * Jälle tekkis vaikus. Siis jätkas ta: «Mis olen ma temaga teinud, issand? Ma võtsin ta kasvatamise enda -peale, toitsin ja katsin, armastasin 2 7 2 ja jumaldasin teda ja tapsin ta lõpuks! Jah, issand, alles praegu löödi ta pea minu nähes sinu koja kivide vastu puruks, ja seda kõik minu pärast, selle naise pärast, tema pärast...» Ta silmad ekslesid ringi. Ta hääl muutus järjest nõrgemaks, ta kordas veel mõned korrad masinlikult ja pikkade vaheaegade järel, nagu kell, mille viimane helin järele kajab: «Tema pärast... Tema pärast..