Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis
vanemad. (T.Randala 1976)
Elupaik: Enamik elupaiku, alates lagetundrast ja rabadest kuni metsalaamadeni.
Toit: Kõik on kiskjad, püüdes laias valikus loomi, eriti pisiimetajaid ja linde. Kõige enam näib
nende toidu hulgas olevat uruhiiri. Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate
kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja.
Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed, elades kogu elu ühel territooriumil;teised on
hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt
kõrvuk- ja sooräts.
Häälitsused: Kuulsad oma kaugelekostuvate madalatooniliste huigete poolest, mis on
isaslindude kutsehüüdeid. On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu vinguvad, kriiskavad ja
naervad helid.
Paariseos: Tavaliselt monogaamsed (karvasjalg-kakk mitte alati).
Pesitsemine: Eraldi paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud pesitsevad
mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte koloniaalselt.
annaabi.ee 
