Eesti iseseisvumine 1918
kartuli, heinte, liha, lihasaaduste, munade, piima ja piimasaadustega. (Eesti Vabadussõda 1918
1920 I, 1996).
Raskused valitsesid ka karjamajanduses. Eestis enne Maailmasõda oli Vabadussõja eel
olukord kujunenud niisuguseks, et maa ei suutnud enam rahuldada oma elanike vajadusi
lihasaaduste järele. Seoses lihasaaduste nappusega lubati vorsti valmistada hobuselihast.
Toitlustusküsimuses oli 1919.a veebruaris raskused jõudnud haripunkti.
Toitlustusministeeriumi poolt kogutud andmed näitasid aga, et edaspidi, et ei Lõuna-Eesti ega
Virumaa pole enam suutelised täiel määral varustama leivaga rindel asuvaid vägesid.
Vähendati leivanormi ½ naelalt 1/3 naelale.
Hoolimata raskustest tui siiski jätkata rekvisitsiooniga. Rekvisitsiooni läbiviimiseks kitsuti
valitsuse määrusega 25.02.2019 üle maa ellu rekvisitsioonikomisjonid. Toitlustusolud
muutusid kergemaks sedamööda, kuidas Tallinna hakkas jõudma välisvilja. (Eesti
annaabi.ee 
