16-19 sajand euroopas
suurtükiväeks. Jalavägi oli varustatud piikidega ja musketitega.
Jalaväe peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement,
mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes kolmeks: raskeratsavägi, keskmine
ratsavägi, kergeratsavägi. Pärast kolmekümnendaid hakkas ratsaväe osatähtsus
vähenema, kuna see oli kallis. Aja möödudes läks riigi kätte ka suurtükiväe
majandamine. Loodi tsentraalne sõjaväe juhtimine. Käsutamine oli täiesti riigi käes.
Toitlustamisvaldkonnas juurutati magasinisüsteem. Need kujutasid endast suuri
toiduladusid, kus sõdurid said endale sõja ajal süüa võtta.
Tõsised muudatused aga leidsid aset sõjakunstis. Selle moodustavad kaks
põhikomponenti: taktika ja strateegia. Tänu tulirelvade massilisele kasutuselevõtule
kujunes välja joontaktika. Jalavägi jaotati kolmeks (eelväeks, peajõududeks ja
järelväeks) ning asetati ühele joonele. Ratsavägi paiknes tavaliselt tiibadel ja
suurtükivägi kõige ees
annaabi.ee 
