Algloomad
· Enamasti paljuneb kingloom mittesuguliselt ristipooldumise teel.
Mõisted:
·suuväli pikemate ripsmetega rennike, mis kulgeb kinglooma keha eesotsast kuni
keskosani. Suuvälja ripsmed tekitavad pidevalt liikudes veevoolu, mis kannab rakusuu
juurde baktereid.
· rakusuu asub suuvälja tagumises otsas; selle kaudu kingloom toitub.
· rakuneel lühike ja torujas; selle lõpus moodustub toidu ümber toitevakuool1, mis
sealt baktereid seedides edasi liigub.
· rakupärak selle kaudu heidetakse välja seedimata toidujäänused.
· toomakanalid need on pulseerivatel vakuoolidel2; need suurendavad nende võimet
eemaldada tsütoplasmast liigseid aineid.
Kinglooma kehas on kaks rakutuuma:
1) suurtuum reguleerib kinglooma elutegevust.
2) pisituum osaleb sugulisel paljunemisel (enamasti paljuneb kingloom siiski
mittesuguliselt ristipooldumise teel).
1
Vt. ptk. 1
annaabi.ee 
