Põhikooli geograafia eksamimaterjal
Näiteks
Väikese Emajõe lammil.
2. Toiterohkete vetega soostumine toimub kaltsiumirikka pinnakattega nõgudes. Näiteks
Pandivere kõrgustiku nõlvad
3. Kõrgustike nõlvadel, toiterohkete surveliste põhjavete väljumisaladel asuvad
allikasood. Näiteks Pandivere kõrgustiku nõlvadel.
4. Toitevaeste vetega soostumine saab toimuda liivasel pinnasel kasvavate männikute
hävimisel või kanarbiku-nõmmealade rabastumisel.
Kuigi esimesed sood tekkisid Eestis juba 10 000 aastat tagasi, algas intensiivne soostumine alles 8500-8000 aastat
tagasi. Siis tekkisid sood valdavalt maismaalise soostumise tagajärjel. Intensiivsem järvede kinnikasvamine algas
umbes 6500 aastat tagasi.
Eesti järvenõod on väga erineva tekkega.
annaabi.ee 
