Ühe aasta jooksul tõuseb turbasambla juurdekasvu tõttu rabavee tase umbes 6 mm (Valk 2005: 238). Raba samblaturvaste veemahtuvus on näiteks kaks korda suurem kui puuturvastel, mis on tekkinud puidust. Sarnaselt veemahutavusele on ka muld seda viljakam, mida suurem on turba puidusisaldus. Eesti rabades valitseb kõige halvemate omadustega samblaturvas (Valk 2005: 240). 21 Toitevaese mulla tõttu on rabas liigivaene ka puu- ja põõsarinne. Kõige levinumaks puuliigiks on harilik mänd. Rabapõlendikel, servades ja läbivoolulistes rabaosades, kus tingimused puude kasvuks on paremad, kasvab sookaske, haruharva ka kiratsevat kuuske (saavutab vaevalt poole meetri kõrguse) ja mõni kord kuni 1 m kõrgust haaba, pihlakat, paakspuud, kadakat, pajusid. Raba- ehk vaevakaske, mis moodustab kuni 4-5m läbimõõduga puhmaid, kasvab kohati läbivoolulistes kohtades
Madalamatel aladel paistavad õitsemisajal silma soovõhk, varsakabi, kollane võhumõõk) jmt taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed. Siirdesoometsad on üleminekulised nii ajaliselt (soo arengus) kui ka ruumiliselt (kasvavad madalsoode ja rabade vahelisel alal). Eutroofse (rohketoitelise) madalsoo turbalasund, mille moodustab enamasti tarnaturvas, on kattunud kuni 30 cm paksuse toitevaese vähelagunenud samblaturbaga. Õhemad turbalasundid võivad koosneda tervenisti siirdesoo-segaturbast. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed (tarnad, sookastik, ojamõõl), need vahelduvad turbasamblamätastega, millel kasvavad tüüpilised rabataimed. Puurindes asendub sookask männiga. Rabametsad katavad suurte rabade nõlvu ja äärealasid, rabasaari ning väiksemaid rabasid
annaabi.ee 
