Stabilisaatori ülesandeks on hoida väljundpinge muutumatuna, võrgupinge ja väljundvoolu muutuste korral. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib üks või teine blokk toiteseadmes puududa, kuid kunagi ei tohi puududa sealt alaldi. Vaadeldud blokkskeemi nimetatakse klasikaliseks blokkskeemiks. Tema puuduseks on suhteliselt suur mass, mille määrab põhiliselt trafo. Eeliseks on, aga lihtsus ja töökindlus. Seadmetes, kus on oluline võimalikult väike mass kasutatakse toiteseadmetes klassikalise blokkskeemi asemel sageduse muundamisega blokkskeemi (joonis). Võrgupinge alaldatakse ilma trafota alaldi abil. Saadakse alalispinge umbes 300. See alalispinge muundatatakse kõrgsageduslikuks vahelduvpingeks 20-100KHz. Saadud vahelduvpinge muudetakse trafos sobiva suurusega vahelduvpingeks, ning alaldatakse ja silutakse. Lülitus on keerulisem ja seetõttu ka vährm töökindel, kuid selle võttega väheneb toiteseadme mass kümme kuni kakskümmend korda
sisemist tõkkevälja ja vool kahaneb nullilähedaseks. Vahelduvvoolu ahelas hakkab diood seega alaldama vahelduvvoolu ja tekitab sellest pulseeriva ühesuunaliste vooluimpulsside jada. Vooluimpulsse saab tasandada filtritega,näiteks konden- saatoritega. Pooljuhtdioodide liike. Kõige laialdasemalt kasutatakse dioode vahelduvvoolu alaldamiseks. Dioodidel töötavad alaldid paljudes kodumasinate toiteseadmetes, liiklusvahendite elektrisüsteemides ja mujal. Eriotstarbelised dioodid: ventiilfotoelemendid ja päikesepatareid, GaAs ja GaP ühenditest valmistatud dioodid on valgusdioodid (ingl. LED). Pärivoolu korral hakkab see kiirgama valgust. Kiirguvad footonid saavad energiat elektronide ja aukude rekombineerumisest. Rekombineerumisel langeb elektron kõrgemalt energiatasemelt madalamale valentsitsooni ja see vabastabki energiat.
annaabi.ee 
