Näiteks metallilõikepingi kiirust tuleb muuta sõltuvalt töödeldavast materjalist, lõiketera materjalist, lõikesügavusest ja ettenihkest. Kiiruse muutmine võib toimuda mehaaniliselt või elektriliselt. Eelistatakse elektrilist. Elektrilisel reguleerimisel võib muuta mootori parameetreid: o pooluspaaride arvu, o mähiste keerdude arvu, o mähiste takistust, o toiteallika pinget või o toitesagedust. Rööpergutusmootori kiiruse reguleerimine: Kiirust võib reguleerida: 1) ankrupinge U, 2) ankruahela takistuse R 3) magnetvoo muutmisega Rööpergutusmootori ankruahelasse takisti lülitamisel saame suure kaldega pehmed tunnusjooned. Nurkkiiruse reguleerimine magnetvoo muutmisega on lihtsaim ja odavaim reguleerimisviis. Kiiruse reguleerimine on sujuv. Magnetvoo vähendamisel muutuvad tunnusjooned pehmemaks
töötavate ajamite korral pole staatikamudel aga rakendatav. Staatikamudeli korral käsitletakse mootori elektrilisi olekumuutujaid üksnes ajaliste muutujatena liikumatus koordinaadistikus, mistõttu selline mudel ei selgita pöördemomendi tekkimise füüsikalisi põhjuseid. Aseskeemi ja tema alusel koostatud võrrandite abil saab arvutada kõik asünkroon- mootorit iseloomustavad suurused. Seejuures loetakse sisendmuutujateks toitepinget U1 ja toitesagedust f1, väljundsuurusteks on võlli nurkkiirus , võlli pöördenurk , mootori poolt arendatav moment T, õhupilu magnetvoog , staatorivool I1 või mingi kombinatsioon loetletud muutujatest. Vaatamata aseskeemi näilisele lihtsusele tekivad asünkroonmootori, eriti lühis- rootoriga mootori töö kirjeldamisel tõsised raskused. Mootori parameetrid võivad muutuda temperatuuri muutusest, magnetahela küllastusest ning, mis eriti oluline,