Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Madalsoometsi on Eestis kõikjal,
suurim on nende pindala Kesk- ja Loode-Eestis. Madalsoometsadel eristatakse kaks
kasvukohatüüpi (madalsoo- ja lodumetsa).
Madalsoometsa kasvukohatüübis on põhjavesi väheliikuv, puurindes valitseb sookask, mõnel
pool mänd. Põõsarinne koosneb peamiselt pajudest. Alustaimestu moodustavad peamiselt
mitut liiki tarnad, sookastik, harilik soosõnajalg ja konnaosi.
Lodumetsa kasvukohatüübis on põhjavesi liikuvam ja toiterikkam, peapuuliik on sanglepp,
kohati ka kuusk. Põõsarinne on enamasti lopsakas, selles kasvab rohkesti toomingat,
lodjapuud ja musta sõstart. Rohurinde koosseis sõltub mikroreljeefist ning toite- ja veeoludest.
Madalamatel aladel paistavad õitsemisajal silma soovõhk, varsakabi, kollane võhumõõk) jmt
taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed.
Siirdesoometsad on üleminekulised nii ajaliselt (soo arengus) kui ka ruumiliselt
annaabi.ee 
