Eesti geoloogiline ehitus
(Näide Kirde-Eesti
soodest, kus kaevanduste tõttu põhjaveetase on langenud.)
Soode taimkatte liigilise koosseisu määrab põhiliselt vete toitelisus. Kui soo saab enamiku
toitaineid nõlva-, pinnase- või põhjavetega on tegemist minerotroofsete soodega.
Need on toitaineterikaste vetega madalsood nõosood (soo pind on tasane või
veidi nõgus) ja survelistest põhjavetest toituvad allikasood.
Kui soo pind on kumer, siis ei mõjuta toiterikkad põhja- ja pinnaseveed ega ka soonõgu
ümbritsevatelt nõlvadelt valguvad nõlvaveed soo taimkatet. Ainsaks toiteallikaks
jäävad sademed ja tolm. Need on ombrotroofsed e sademetetoitelised kõrgsood e
rabad.
Madal ja kõrgsoode vaheaste on siirdesoo. Seal kasvavad mätastel tüüpilised rabataimed,
mätastevahelistes lohkudes aga madalsootaimed. Sageli esineb ühe ja sama soo
piires nii madal- ja siirdesood kui ka raba.
annaabi.ee 
