juhtmete ristumine (eraldi juhtmed) Töö nr3 Elektriajamid Ajam on töömasinat või mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Ajami valik · Võimsus · Toimekiirus · Mass · Mõõtmed · Juhitavus · Töökindlus · Ökonoomsus · Teenindusmugavus Ajamite tehnilised näitajas · Ajami liik(lahtine,kinnine,ohutu) · Toitesüsteemi parameetrid (mis pinget vajab ) · Mootori toitemuunduri tüüp · Nimireziimi parameetrid · Mehaanilised karakteristikud' · Kasutegur · Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest
või mõõtemähistega. Andurid paigutatakse mootori magnetahela ristuvatele telgedele, et mõõtetulemiks oleks magnetvoo piki- ja ristikomponendid, mis tuleb omakorda lahutada magnetvoo vektori mooduliks ning selle pöörlemist määravateks siinus- koosinusühikvektoriteks. Vektori moodulit kasutatakse tagasisideks magnetvoo järgi, ühikvektoreid aga koordinaatide muunduri käivitamiseks. Seega määrab ühikvektori pöörlemissagedus ka mootori toitemuunduri töösageduse. Magnetvoo vahetu mõõtmise puuduseks on tehnilised raskused andurite paigaldamisel ja mõnikord osutub nende paigaldamine hoopiski võimatuks. Samuti on sellised andurid madala töökindlusega, põhjuseks eriti rasked töötingimused (kõrge temperatuur, vibratsioon) mootori õhupilus. Seetõttu osutub otstarbekamaks leida magnetvoo vektori moodul ja selle pöörlemist määravad siinus-koosinusühikvektorid asünkroonmootori mudeli abil (joonis 6.7)
vajalikke elektriliste suuruste (pinge u, voolu i, sageduse f) andureid. Kõik mootori olekut iseloomustavad signaalid edastatakse sisendmuundurite kaudu kahendarvudena juhtraali. Ajami juhtfunktsioonid realiseeritakse raali salvestatud programmide abil, kusjuures nende täitmisel arvestatakse välisseadmetelt, teistelt juhtraalidelt, tehnoloogiaseadmetelt, operaatori juhtpuldilt jne saabuvaid signaale. Juhtraal väljastab juhtsõna toitemuunduri tüürplokile, mis kujutab endast samuti signaalimuundurit, muundades kahendkoodis juhtsõna nõutava sagedusega, harvendusega ja faaside arvuga impulsspingeks. Viimast kasutatakse jõumuunduri tüürimiseks. Sõltuvalt tüürpingest kujunevad välja voolud mootori mähistes ning mehaanilised suurused võllil. Märkigem, et joonisel näidatud plokkskeem ei kajasta ajami juhtimissüsteemi talitlust, mis sõltub juhtraali mällu salvestatud programmist.
annaabi.ee 
