jaguneb 3 x mitootiliselt. Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis jagunevad kummalegi poolusele. Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks. Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk. Teisel poolusel tekivad antipoodid. 10. Loomlevi ja tuullevi võrdlus Loomlevi Tuullevi Seemet ümbritseb viljaliha Seeme „paljas" Seeme rohke toitekoega Madala toiteväärtusega Seeme pigem suur Seeme pigem väike Seemnetel küljes haakuvad osad Seemnetel küljes lendamist või kleepuv pind soodustavad lisemed 11. Millel põhineb vegetatiivne paljunemine? Põhineb regenereerumisvõimel: lehest, juure- või varrelõigust kasvab uus terviklik taim (sekundaarse meristeemi abil) - Üherakulistel raku jagunemise teel
idanemisvõimelisteks (pole jätkusuutlik) Head ja vead Gravitatsioon: väga stabiilne, kuid seemned ei levi kaugele, noored taimed ei pruugi kasvamiseks võimalust saada Tuullevi: stabiilne, kuid tuleb palju seemneid toota, seemned ei pruugi sobivale kasvukohale jõuda Vesilevi: vt. eelmine Loomlevi: võrdlemisi stabiilne, kui pole liiga spetsialiseerunud Seemnete levitamise tõhustamine LOOMLEVI Seemet ümbritseb viljaliha Seeme rohke toitekoega Seeme pigem suur Seemnetel küljes haakuvad osad või kleepuv pind TUULLEVI Seeme „paljas“ Madala toiteväärtusega Seeme pigem väike Seemnetel küljes lendamist soodustavad lisemed Vegetatiivne paljunemine Talluse, juure, varre või lehe osade abil ◦ Tallus: alamate taimede keha, mis pole selgelt eristunud juureks, varreks ja lehtedeks Põhineb regenereerumisvõimel: lehest, juure- või varrelõigust kasvab uus terviklik taim (sekundaarse
annaabi.ee 
