OTEPÄÄ KÕRGUSTIK
Ojade kaldail ja
soostunud nõgudes kasvab paljudes kohtades rinnakõrgune angervaksa-seaohaka rohustu
(Arold 2005: 193).
Õhukese moreenkihiga mõhnade kuivadel nõlvadel ja fluviomõhnadel kasvavad üsna
liigirikkad sürjametsad-maasika- ja sarapuumännikud ning- kuusikud. Madalamate ja
karbonaadivaesemate kõrgendike näivleetunud muldadel on tüüpilised laanemetsad
jänesekapsakuusikud ja kohati ka jänesekapsa-pohlamännikud (palumetsad). Liivast
limnomõhnade toitekehvadel kuivadel leetmuldadel kasvavad vähetootlikud ja vanemas
eas hõredad sambliku- ning kanarbikumännikud. Oluliselt paremad kasvukohad on
aleuriitse koostisega lamedalaelistel küngastel. Sealseil niiskematel, kohati gleistunud
leetunud muldadel on kasvamas enamasti jänesekapsa-mustikakuusikud ja ka männi-kuuse
segametsad. Nende raiestikel valdab metsakastik, kohati ka põdrakanep. Niisugused
mõhnastikupaigastikud on kõrgustiku loode-ja läänepiiril. Kagunõlva sandurit katavad
annaabi.ee 
