140 naela. Stihl nimi sai peagi populaarseks ja sai ka sünonüümiks professionaalne kettsaag ja oleks peagi saanud number üks müüa kettsae firma terves maailma. Stihl kasv oli aeglane esialgu, nagu kettsaed tabanud turul umbes samal ajal kui Suur Depressioon, kusjuures tööjõud odav ja vana kahe mehe saed tõestatud, ei olnud vajadust mootorsael. Alguses saed olid väga 4 rasked, sageli oli vaja kahte meest. Mõnel oli varustuses ratastega generaator, mis oli toitejuhtmega elektriline saag. Stihl saage nähti algul Wehrmacht eriti Ida-Euroopas ja Venemaal, kus puitu lõigati kaitslikel positsioonidel. Jonsered ajalugu Riigis nagu Rootsi, kus 75 protsenti maapinnast on kaetud metsaga, on üsna loomulik, et metsandus on üks kõige tähtsamatest kommertstööstustest. Teiseks tüüpiliseks Rootsi päritolu omaduseks on püüdlus tehnoloogilise arengu poole. Seega pole juhus, et maailma esimene lihtne ühe mehe kettsaag leiutati Rootsis juba 1954
4.Höövelhammastega saeketas 5.K6va sulamhammastega saeketas 6.Universaalne saeketas Ohutusn6uded Hoida käed saagimisjoonest ja saekettast eemal, teist kätt hoida käsipidemel. 2.Kätt ei tohi panna toorikust allapoole. 3.Saagimissügavus tuleb panna materjali paksuse Järgi. 4.Saetavat toorikut ei tohi hoida käes, ega toetada seda Jalgadele. 5.Toorikut tuleb kinni hoida isoleeritud haardepindadest toimingu sooritamisel , kus saeketas v6ib kokku puutuda , kas peidetud juhtme v6i sae enda toitejuhtmega . 6.Pikkupuidusüüd saagides tuleb kasutada alati saagimisjuhikut v6i sirgeservalist juhikut . 7.Kasutada tuleb alati saekettaid , mille kinnitusava on 6ige suuruse ja kujuga (rombi kujuline/ümar). 8.Kasutada ei tohi viga saanud v6i valetüüpi ketasseibe v6i polte. Ülafrees Ülafreesi p6hiosad on korpus,kuhu on paigutatud elektrimootor, mille v6lli alumises otsas asub tsang freesi kinnitamiseks , juhtimislülitid ja elektrooniline pööreteregulaator, korpuse külge on kinnitatud
laiusega 3.5, mis on tänapäevaste kõvaketaste standardiks. Sülearvuti ketas laiusega 2.5 ning mahutavusega 100 MB lasti välja 1991. aastal. (Vikipedia) 1.2.2 Väline kõvaketas Välise kõvaketta ühendamine on üks lihtsamaid viise arvutile lisamälu saamiseks. Välisel kõvakettal on hea säilitada fotosid, muusikat, videoid ning teisi mahukaid faile. Samuti võib see olla see sisekõvaketta mälumahu täiendamiseks. Välise kõvaketta paigaldamiseks tuleb see arvuti ja toitejuhtmega ühendada. Enamuse ühendamiseks on vaja USB-porti. (windows.microsoft.com) Ehituselt on väline kõvaketas sisemise kõvakettaga ühesugune. Esimesed kõvakettad asusidki arvutist väljaspool. Kui need kompaktsemaks muutusid hakati neid paigutama arvuti sisse. Tänapäeval kasutatakse väliseid kõvakettaid põhikettale lisaruumi tekitamiseks ning need ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. (Wikipedia) 1.2.3 Diskett
annaabi.ee 
