Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused
komposti sisemuses igas kohas piisavalt mikroobide elutegevuseks vajalikku hapnikku.
Gaaside liikumine tagatakse kompostiauna aereerimisega ja segu struktuurse (hõreda)
ehitusega. Aereerimine võib toimuda kas kompostimassi segamisega või sinna
õhuhapniku juhtimisega. Struktuursust võib parandada tugiainete kasutamisega.
Sobivateks tugiaineteks on turvas, puukoor, õled, hakkepuit ja olmejäätmed. Täiteaine
valikuga võib mõjutada komposti toiteainetetasakaalu ja niiskusesisaldust.
Sobiv niiskusesisaldus kompostis on 60-70 %. Liigne niiskus kompostis täidab
kompostimassi poorid veega, mille tulemusena haprukuvarustus väheneb ja protsess
aeglustub või seiskub. Hapnikupuuduses olev kompostiaun haiseb. Liiga kuivas massis
aeglustub mikroobide ainevahetus ja nende arenemine.
Kompostimisprotsessis vabaneb soojust. See tõstab kompostiaunas temperatuuri kuni
70°C. Kõrgem temperatuur ergutab mikroobide elutegevust ja kiirendab
kompostimisprotsessi
annaabi.ee 
