Botaanika (süstemaatika)
pöörispead näeme timutil, kobarat helmikul. Iga pähik koosneb ühest kuni kümnest
kahesugulistest õitest. Iga õie alusel on vastakuti kaks sõkalt, millest alumine, välisõkal on
suurem ja tihkem ning katab servadega ülemist . paljude kõrrelistel on välisõklal selle tipult,
keskelt või aluselt väljuv ohe. Ohete pikkus kõigub eri liikidel 0,5-50 cm, samuti on nende
kuju väga erinev.
* Vili on teris. Suurema osa terisest moodustab suur tärkliserohke endosperm, mille
toiteainerohkus tingib kõrsviljade ülemaailmset tähtsust kultuuris.
* Isetolmlejad on kultuurkõrrelised: nisu, oder, kaer, hirss ja riis; looduslikel kõrrelistel
isetolmlemine haruldane.
* Silindrilised varred (kõrred) on tavaliselt 0,3-0,5 cm läbimõõduga, varred seest õõnsad, leht
koosneb pikast, vart ümbritsevast tupest ja kitsaslineaalsest lehelabast. Laba tupest
eemaldumise kohal on keeleke, mis kaitseb lehetuppe. Keelekese kujul, suurusel ja teistel
annaabi.ee 
