(Näiteks järv, meri, niit, metts, raba, park, kõrb, akvaarium) Seega koosneb ökosüsteem: Elukooslusest ehk biotsönoosist - Omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimustelt enam-vähem ühtlast ala ehk biotoopi. Näiteks kõrbekooslusse kuuluvad kõrbehüpik, kõrberebane, stepikilpkonn Ökotoobist ehk biotööp See on elutingimustelt enam-vähem ühtlane ala , mida asustab mingi organismide kooslus. (Biotsönoosi elupaik) Näiteks on happelise toitainevaese turbaga raba biootop männile, soolakilule, sookiurule, raba- hõbekajakale ja teistele. Ökosüsteemi iseloomustab: 1)Liigiline koosseis - Kõikide liikide nimekiri. 2)Liigirikkus - Kooslustesse kuuluvate liikide arv 3)Produktiivsus Biomassi (-Organismide kuivkaal pinnaühiku kohta) juurdekasv ajas. Näiteks kõige produktiivsem on vihmamets. 4)Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. (Dominant- liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14
Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Õitseb juunist septembrini OHTENE MÕRSJALILL Gaillardia aristata OHTENE MÕRSJALILL Gaillardia aristata Kõrgus umbes 40-50 cm Õitseb juuli-september Kollaseid, punase südamikuga õisi kandvad taimed. Sobilik lõikelilleks. Seemned külvata otse päikeselisele kasvukohale. Kuiva toitainevaese mullaga päikeseline kasvukoht, LONGUS REBASHEIN Amaranthus caudatus LONGUS REBASHEIN Amaranthus caudatus Kõrgus 100-120 cm. Väikesed õied moodustavad maani rippuvaid bordoovärvi 'sabasid'. Õitseb juuli september Muld toitainerikas ja vett läbilaskev. Kasvukoht päikseline või õige pisut varjuline. Õied veripunased, sortidel ka rohelised. õied koondunud pikkadesse