Inimpõhjustatud ohud mereloomadele referaat
lumega jõkke uhutakse ja sealt juba edasi ookeanisse. Plastikust kotte on leitud
näiteks vaaldade, delfiinide, kilpkonnade, hüljeste ja merelindude
seedesüsteemidest kui ka hingamisteedest. Plastiku ohtlikkus seisneb selles, et ei
kõdune ning vette jääb ulpima pinnakihtidesse, kus elavad enamus vee
organismidest. Siiski laguneb plastmass vees valguse ning ainete toimel
mikroplastikuks, milles näiteks linnud toitu näevad. Siiski ei mõju see hästi, sest
tekitab soolekahjustusi ja toitainevaegust. (Soosaar, 2011)
Miljoneid tonne plastikesemeid lõpetab iga päev oma tee ookeanis. Võiks arvata,
et pisikesed objektid on küll ohutud, kuid see pole nii. Näiteks on teada ligikaudu
14 meetri pikkuse vaala surmapõhjus, milleks oli katkine tükk DVD ümbrist.
Plastiku allaneelamine on vaalalistele surmav, sest koormab magu ja takistab
seedimist, mis põhjustab nälgimise ning teatud puhkudel ka surma. Pole kerge
öelda kui mitmeid mereimetajaid mõjutab ulpiv praht, kuid see number tundub
annaabi.ee 
