Mikroobifusioloogia
ootamatul suurenemisel näitab, et rakud peavad kiiresti kohanema C-allika
muutustega. Olgu selleks siis C-allika vähesus või üleküllus. Toitainete
kättesaadavuse järsu muutusega tekib rakkudes sekundaarseid metaboliite, mis
transporditakse keskkonda. Sekundaarsete metaboliitide teke näitab, et
metabolism pole tasakaalus. Kui E. coli rakkudel vähenes läbivoolukultuuri
toitainete kättesaadavus, siis sekundaarseid metaboliite söötmest ei suudetud
detekteerida. See on mõistetav, sest toitainevaeguse korral peavad rakud
kasutama maksimaalselt olemasolevaid C- ja energiallikaid ära. Samas kui
läbivoolukultuuris kiirendati söötme läbivoolu (glükoosi hulk suurenes), siis rakud
eritasid keskkonda palju sekundaarseid metaboliite, nagu atsetaati (450 mg/l,
söötmes on glükoosi 10 g/l), laktaati (100 mg/l D-laktaati ja L-laktaati), püruvaati
65
ja sipelghapet (metaanhape)