Linnukasvatus
Kiire kasvu, intensiivse ainevahetuse ja kõrge munatoodangu tõttu
on vutid nõudlikud
sööda koostise ja kvaliteedi osas. Juba aastakümneid tagasi leiti, et
vutitibude vajadused
söötade osas sarnanevad ligikaudu kalkuni- ja faasanitibude
vastavatele näitajatele. See on
mõistetav, sest looduses on kanaliste tibud algul putuktoidulised ja
geneetilise pärandina
vajavad nende tibud algul suhteliselt rohket loomset proteiini. Paegu
kehtivad soovitused
vuttide söötmiseks lähtuvad nende toitainetetarbest.
Tõud
Jaapani ookerpruuni
sulestikuga põldvutt 140-150g
vaarao lihatüüpi põldvutt
sisulselt vutibroilerid 250
g
Inglise musta ja valge
sulestikuga põldvutt
Marmorvärviline põldvutt
endises NSVL-s
Vuti muna
Muna tervistav toime põhineb koostisel, sest ta sisaldab
inimorganismile soodsas vahekorras ja kombinatsioonis:
vitamiine (A, B1, B2, B12, PP jt)
mineraalained (Ca, P, K, Mn, Fe, Cu, Co jt)
asendamatuid aminohappeid (lüsiin, tsüstiin, metoniin, trüptofaan
jt)
annaabi.ee 
