Ökoloogia kordamisküsimused
on küllaltki palju õhku ja erinevalt puhtast savist, laseb selline muld liigset vett ka põhjavette.
Need mullad on tundlikud koormusele, mida võivad põhjustada nii rasked masinad kui ka
kariloomad. Mulla sõmerust aitavad taastada ja säilitada mullaloomad, eriti vihmaussid. Kui
sademetevesi imbub läbi mulla võtab ta endaga kaasa väiksemaid mullaosakesi ja viib need
sügavamale. Seda protsessi nimetatakse leetumiseks. Tugevad vihmad võivad nii mulla
pindmisest kihist ära viia suuri toitainetekoguseid, mis edaspidi paiknevad sügavamal. Kuival
ajal kui esineb tugev aurumine ja vesi liigub mullas ülespoole (kapillaarsus) võivad osad
ained, näiteks Ca2CO3 liikuda ka ülespoole. Muld on oma tekke ja toimimise iseärasuste tõttu
sageli kihilise ehitusega, mulla kihte nimetatakse horisontideks. Üldistatult koosnevad suur
osa Eesti muldadest järgnevatest horisontidest: Pealmises kihis on tavaliselt palju huumust –
huumushorisont