Eluslooduse eksami kordamine
Turvas koguneb, kui taimse
materjali lagundamise jaoks pole tingimused soodsad (külm, hapnikuvaene, happeline). Soostumise protsess
soodustab edasist soostumist. Märgala ei eelda ilmtingimata turba olemasolu, ka lihtsalt veega kaetud ala.
Soo definitsioon Eestis üle 30 cm turvast.
Soode tekkeviisid
· Veekogu kinnikasvamine e. limniline soostumine (järveline soostumine) ( ~1/3)
· Maismaaline soostumine ( ~2/3 Eesti soodest) Soostumine jõevetega üleujutuse tõttu; Toitainerohkete
karbonaatsete vetega soostumine paealuspõhjaga alade nõgudes; Kõrgustike nõlvadel väljuva survelise
põhjavee (allikate) tõttu soostumine; Toitainevaeste liivatasandike soostumine peamiselt põlengute
tagajärjel.
Soode levik
· Keskmiselt on Eestis soostunud umbes 22% maismaast (nn liigniiske on üle poole maismaast).
· 2013.a. andmetel katavad ,,tõelised" sood vaid umbes 5,3% Eesti pindalast.
· Võrreldes 1950. aastatega on soode pindala vähenenud 2,7-2,8 korda