Ulukikahjustused
Metsas on
tavalisemad liigid leethiir, kaelushiir, põld-uruhiir. Veekogude läheduses kasvavate puude
juuri ja tüve kahjustab mügri. Hiirtekahjustusi metsakultuurides aitab vähendada rohu
niitmine ja kulu tallamine taimede ümbert.
Orav (Sciurus vulgaris) elab mitmesugustes puistutes, toitub puuseemnetest, võrsetest ja
pungadest. Metsas ei tekita kahju, seemlates on vahel hävitanud männi- ja kuusepungi,
eelistades just toitainerikkamaid õiepungi.
Sõraliste esindajad Eestis on metssiga, põder, metskits ja punahirv. Tähnikhirve on harva
kohatud Kirde-Eestis.
Metssead elavad suvel tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude
kallastel, sooservades, talvel käivad magamas tihedates kuusenoorendikes toitumiskohtade
lähedal. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad
peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda.