Tõlketeooria
Järelikult, kui
keegi loomupärase loogikuna räägib mõistusest, loogikast ja õige mõtlemise seadustest, siis
ta kaldub lihtsalt ühte sammu käima puhtgrammatiliste tõsiasjadega, millel on teataval määral
tausta iseloom ta enda keeles või keelkonnas, kuid nad pole kuidagi universaalsed kõikides
keeltes ega mingis mõttes mõistuse üldiseks aluseks. Teiseks, loomupärane loogika vahetab
ära keele kasutamise kaudu saavutatud kokkuleppe teema osas teadmisega keelelisest
toimusest, millega kokkulepe saavutatakse: s.t põlatud grammatiku tegevusalaga.
Keeleteadlased on ammu aru saanud, et võimega rääkida teatavat keelt soravalt ei käi
tingimata kaasas keeleteaduslik teadmine sellest, s.t selle taustanähtuste, selle süstemaatiliste
toimuste ning selle koetise mõistmine.
Taustanähtused, millega keeleteadus tegeleb, on segatud kõigisse meie RÄÄKIMISE ja
KOKKULEPE saavutamise esiplaanitoimingutesse, igasse juhtumi arutlusse ja vaidlusesse,
annaabi.ee 
