Euroopa Liidu alused
Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu
alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii
geograafiliselt laienenud kui institutsionaalselt edasi arenenud.
Suurte raskustega jõuti 2009. aastal ratifitseerida nn Lissaboni
leping, mis on sammuks kogu Euroopa Liitu haarava põhiseaduse
poole. Paraku pole veel kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid täis
otsustavust minna üle ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale. Ent
toimunugi eeldab Maastrichti kolme samba süsteemist loobumist ja
uutele tööpõhimõtetele üleminekut. Seda aga ikka veel
konföderatiivse riikide ühenduse raames. 2008. aastal puhkenud
globaalne finants-majanduskriis jättis rasked järelmid ka Euroopa
Liidu liikmesriikide majandustesse. Eesti ja paljud teised
liikmesriigid elasid läbi masu-perioodi ning hakkavad tasahilju
sellest nüüd välja tulema. Eurotsooni mitmed riigid (eriti Kreeka,
annaabi.ee 
