olemas mingi vahend praeguse (preesensi) ja möödunud aja (preteeriumi) väljendamiseks. Olevik on üldiselt alati paari esimene ja sageli ka markeerimata liig, minevikku väljendatakse eriliste ajatunnuste abil. Paljudes keeletes saab eri ajavormi, futuurumi ehk tuleviku abil osutada ka tulevasele tegevusele. tempuste abil on võimalik ernival ajul toimuvaid tegevusi ka omavahel suhestada. Ajasüsteemi kirjeldamisel võetakse tihti appi kolm ajalist tugipunkti: praegus-ehk kõnehetk, toimumishetk ja vaatlushetk. Tempuse kõrval ning sageli ka sellega morfoloogiliselt põimudes esineb paljudes keeltes aspekt. Seda terminit kasutatakse mitmes tähenduses, mis üksteiset mõnevõrra erinevad. Selle all võib mõista kõneleja vaatenurka, millest kõne all olevat tegevust vaadeldakse. Teisest küljest võib aspekti abil väljendada ka tegevuse tulemuslikkust: nn resultatiivhne aspekt väljendab seda, et tegevus on lõppenud ja selle käigus on
kuvari ekraanile. 21 Kvantmehaanika tõlgendused on erinevad vastused küsimusele: Millisel viisil realiseerub kvantmehaani- line juhuslikkus? Ehk teisiti: Millisel hetkel saab kvantmehaanilise tõenäosusega lubatud võimalikkus tegelikkuseks? On kaks peamist rühma tõlgendusi: Einsteini kontseptsioon väidab, et juhuslikkust polegi. Kvantmehaanika on lihtsalt võimetu loodusnähtusi ennustama. Sündmuse toimumishetk on kindel, inimene aga ei suuda seda hetke ära arvata. Bohri kontseptsioon ehk Kopenhaageni tõlgendus füüsikalise reaalsuse moodustumisel osaleb ka vaat- leja ise. Võimalikkus saab tegelikkuseks vaatluse hetkel. Seni, kuni vaatlust (või eksperimenti) pole teostatud, on veel kõik võimalik. Schrödingeri kass on Schrödingeri poolt kvantmehaanilise juhuslikkuse kritiseerimisel esitatud arutlus:
annaabi.ee 
