Elektromikroskoobi abil saab vaadelda üliväikseid objekte. Rakkudes toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasut. radioaktiivseid isotoope. 1.2. RAKKUDE MITMEKESISUS Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. (Üherakulised on bakterid ja protistid; hulkraksed on taimed, seened ja loomad). MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID ENAMASTI VÄGA VÄIKESED? Üherakulistel organismidel toimug kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. Seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. MISSUGUSE KUJUGA ON RAKUD?
Bakteritel toimuvad horisontaalsed üleknaded 3 mehhanismi abil, milledeks on transformatsioon, transduktsioon ja konjugatsioon 52 TRANSFORMATSIOON,TRANSDUKTSIOON Transduktsioon Transduktsioon on gneetilise informatsiooni (DNA) ülekanne doonorbakterilt retsipientbakterile bakteriofaagi osalusel. Transduktsioonis osalevad peamiselt mõõdukad faagid. Doonorrakust kantakse retsipientrakku bakteriaalse DNA segment. Kui faag satub bakterisse, siis ta põhjustab bakterite lüüsi, samaaegselt toimug ka uute faagide süntees ja kokkupakkimine. Teatud faagidesse võib sattuda bakteri genoomi osakesi, mistõttu võivad tekkida nn. ,,defektsed" faagid. Selline ,,defektne" faag võib tungida nüüd retsipientrakku ning kombineruda seal bakteriraku genoomi homoloogilises regioonis. Enamasti ta aga degradeeritakse. Harva võib see ülekantud osake jääda tsirkuleerima ka tsütoplasmasse molekulina (tegemist on siis nn. abortiivse transtuktsiooniga).
annaabi.ee 
