Valimised
eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalus valimistel
annab tunnistust ka demokraatia kindlusest.
Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem
poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega.
Valimisi hinnatakse eeskätte selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte.
Mittedemokraatlikud valimised võivad toimudatotalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu
kontrollib ainupartei, Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sellepärast
nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui
valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid.
Reeglid tähendavad ka teatud piiranguid.
Demokraatia laienedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult
annaabi.ee 
