See käivitab membraanis asuva ensüümi, mis hakkab tootma ATP molekule, lisades ADP-le fosfaatrühma. FP I: Pimedusstaadium. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas kohe pärast valgusstaadiumi. Siin saab CO2-st ja NADPH-ga kohale toodud H+-ioonidest mitme järjestikuse reaktsiooni lõpptulemusena glükoos. Selleks vajaminev energia saadakse FP II-s tehtud ATP molekulidest. Reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. FP II: Valgusstaadium. Vajatakse päikeseenergiat. Reaktsioonid toimmuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Valguse mõjul ergastuvad pigmentide molekulid ning igast molekulist eraldub üks elektron. Klorofülli molekulid võtavad kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Vee molekul laguneb H+-ioonideks ja O2-ks. O2 eraldub õhulõhede kaudu. Klorofüllist eraldunud elektron antakse edasi NADP+ molekulile, mis selle tulemusel redutseerub ja liidab endaga H+-iooni ja veel ühe elektroni. Muutub NADPH-ks, mis viib vesinikiooni edasi pimedusstaadiumisse.
moodustunud rakkude piirid ja võimalused- seda mõjutab sügoodi tsütoplasma eri piirkondade erinev mõju geenide avaldumisele. Eri piirkondades avalduvad eri geenid. Hulkraksuse tasandil on 3 tasemeline mõju. 1.) hakkavad toimima embrüonaalsed induktorid (peptiidid), mis määravad ära terve rakurühma hilisema kujunemise neuraalne induktsioon. 2.) Rakkude vahelised kontaktid. 3.) hormonaalmõjutused- toimmuvad nii embrüo endapoolsetest kui ka emapoolsetest mõjutustest. Kudede kujunemine. Koed jagatakse üldised ja spetsiifilised. Üldises etapis toimuvad üldised asjad rakud jagunevad, kasvavad, rakkudes on olemas põhiainevahetus, ei ole paika pandud rakkude koeline kuuluvus. Spetsiifililsel algab koeomaste valkude süntees, kujuneb välja rakkude ja rakuvaheaine paigutus ja vahekord, üleminek ühest koest teise on blokeeritud,