Eesti kohtumenetluses vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamine
saab olla tulemuslik vaid koostöös kohtuga, on oluline, et kohtu poolt kohtutäiturile antav
korraldus oleks selge ja arvestaks konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui näiteks Maakohus on juba
teinud toiminguid menetlusdokumentide kostjale üleandmiseks ja tuvastanud, et kostja ei ela
rahvastikuregistris märgitud aadressil, siis peab kohus kohtutäiturit sellest ka teavitama. Sellega
saab vältida olukorda, kus kohtutäitur teeb menetlusdokumentide kättetoimetamisel asjatult
dubleerivaid toiminguid11.
2.2 Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine
Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks elektrooniliselt on mitmeid erinevaid viise.
Elektrooniliseks kättetoimetamiseks võib pidada faksi teel saadetud menetlusdokumente, kui ka
e-kirja teel saadetud dokumente. Mõlema kättetoimetamisviisi puhul kehtib nõue, et kostja peab
tagastama allkirjastatud kättesaamistõendi, et saaks lugeda sellist kättetoimetamist
nõuetekohaseks