Folkloristika alused
saavutanud ja alles kujuneb välja.
Staatiline käsitlus: Rahvaluule tekib teatud kultuuriperioodil ja kaob teatud kultuuriperioodil (kirja
tekkimisega), 19. saj lõpp20. Saj algus
Dünaamiline käsitlus: Rahvaluule muutub ajas, ei kao. 20. saj teine pool. Tekib ja jäädvustub seoses
folkloristika lähenemisega sotsiaalteadustele, tänapäeva rahvaluule uurimisega ja välitöömeetodite
uuenemisega.
Rahvaluule kaks elu:
Esimene. Rahvaluule talle omases toimimiskeskkonnas. Rahvaluule nn passiivses faasis, kus teda uuritakse
ja määratletakse seestpoolt.
Teine. Rahvaluule ,,Ülestõusmine" arhiivist ja uuesti ringlusse sattumine, pärimuskultuuri kaitsmine ja
õpetamine.
8. rahvaluuleteaduse põhimõisteid (traditsioon, stereotüüp, tüüp, variant, Andersoni seadus,
sünkretism, suulisus)
Rahvaluuleteaduse põhimõisted
folkloristika põhiterminid jagunevad kaheks:
1) rahvaluule püsivust, kestvust, muutumatust näitavad mõisted