19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Lk 1685 viimane lõik. Mõtlemine on uue seose loomine aistingute vahendusel. Aistingud
peavad olemas olema ja tuleneda meelelisusest. Mõtlemise käigus kujuneb välja uskumus.
Inimene ei taha tegelikult mõtleda, ta tahaks puhata. Mõtlemine on üks elutegevuse
funktsioon, et tegeleda kahtlusärritustega, aga samas puhata.
Lk 1686. „Mis asi on uskumus?“. Teaduses on kahtlusärritus, mis sunnib teaduse sisus uusi
seoseid looma, mille tulemus on uskumus. Ja uskumus on omakorda toimimisereegel, pelk
harjumus. Tekivad tõrked ehk kahtlusärritus, see ületatakse kiiresti, luuakse uus harjumus. See
on taotlus tulla abstraktsetest kõrgustest maa peale ja viimase annab evolutsioon, kus on
mõtlemine kätketud. Harjumuspärane viis on katkestataud, siis tuleb seda korrigeerida.
Lõputult ei saa harjumuspärasust tõrkuda, siis tekib uus kahtlusärritus ja see toimib ringluses.
Mõte on oma olemuselt tegu (pragmatism). Tegu on uue harjumuse kujundamine.
Legitmiatsiooniga tegevust
annaabi.ee 
