Johann Gottlieb Fichte
kohaselt universum on subjektiivne looming; et me kanname endas korrastatud universumi
kontseptsiooni ning et universum on sellest tuletatud loogilise paratamatusega. Seda Fichte
õpetust toetasid veel kaks tähtsat doktriini. Ta nõustus Hume'i seisukohaga, et osutub
võimatuks määratleda mina kui teadmiste objekti, kuid väitis, et me sellegipoolest kogeme
vahetult oma mina olemasolu, ja seda mitte tunnetavate subjektidena, vaid kõlbeliste
toimijatena. Me tegutseme ja tegutsedes teeme valikuid ning otsuseid; neid tehes kogeme me
vahetult oma eksistentsi mitte empiirilise maailma objektina, vaid moraalivõimeliste
olenditena. Ja kuna me oleme teadlikud kõlbelisest vastutusest oma tegude eest, siis oleme me
teadlikud oma ajas pidevast minast.
Kõlblus on ülim reaalsus
Fichte uskus, et kõige oleva esmane ja põhimine olemus peitub tema kõlbelises iseloomus.