· Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973. aastal. · 1970. aastate teisel poolel hakati looma inimese ja mõne teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes. · Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978a. Selleks oli hormoon insuliin. Transgeensed loomad · Esimene selline imetaja loodi aastal 1981. · Selleks oli hiir, kelle genoomi viidi roti kasvuhormooni geen. · Neid kasutatakse geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja -teede uurimiseks. Transgeensed imetajad · Keerukas ja vaevaline. · Pole loodud geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. · Siiratav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga. · Kaos, mis tuleneb embrüosiirdamisega seotud riskidest. · Kogu protseduur on õnnemäng, kus tulemus saadakse suure korduste arvuga. · Suurimaks probleemiks on geeni- konstruktide lülitumine retsipiendi genoomi
Nt juustutööstused laapensüümi. TRANSGEENSED LOOMAD - esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirus või siiratakse vajalik geen, mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel- geenide avaldumise, nende produtkide toimeviiside ja teede uurimiseks. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline. Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on hirte ja teistegi loomade puhul kasutatud lihtsamat meetodit- geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro, kus õnnestunud geenisiirdeda rakke saab valida ja seejärel varasesse embrüosse viia. Veel pole õnnestunudluua geenivektoreid, mis integeeruksid
organisme. Esimene selline imetaja saadi 1981.a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli silmatorkav-hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse viirusi või siirdatakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel-geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja-teede uurimiseks. 1980. aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogiakeskuses töid saamaks transgeenseid imetajaid, kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevarikas protseduur.Esiteks, keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Teiseks pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi
oli viidud roti kasvuhormooni geen. Tulemus oli silmatorkav - hiir kasvas umbes kaks korda suuremaks kui tema tavalised liigikaaslased. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41) Geenivektorite ülesandeks kasutatakse viirusi või siiratakse vajalik geen mikropipeti abil otse viljastatud munarakku. Transgeenseid hiiri kasutatakse geneetika-, arengubioloogia- ja meditsiinilaborites ning farmaatsiafirmades katseloomadena teaduslikul otstarbel - geenide avaldumise, nende produktide toimeviiside ja -teede uurimiseks. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41) 1980. aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogiakeskuses töid saamaks transgeenseid imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või 8 toidulisandeid. Paljude katsete tulemusena on niisuguseid loomi ka saadud. Inimvalkude tootmisel ja kasutamisel sellisel viisil on mõningaid eeliseid nende mikrobioloogilise tootmise ees
annaabi.ee 
