Närvisüsteem
sündmusi või situatsioone. Ärevuse on nii tunnetuslik kui tundeliigutuslik külg. Kui inimene on erutunud, siis ta
kogeb, et midagi hirmsat on juhtumas ning ta tunneb, et ei suuda selle ärahoidmiseks midagi ette võtta. Ta
hakkab hüperventileerima või muutub äärmiselt ettevaatlikuks ning jälgib paaniliselt end ümbritsevat keskkonda.
Mõõdukas ärevustunne on iseloomulik kõikkidele inimestele. Kui see aga muutub äärmuslikuks, kus inimene
pole enam võimeline oma igapäevaste toimetusteha hakkama saama, on tegu kliinilise probleemiga mida
kutsutakse ärevussündroomiks.
Ärevussündroomi kirjeldab pidev füsioloogilise erutusseisundi kogemine, hirmu tajumine, pidev ohu ootamine,
kontakti vältimine ning vahest ka spetsiifilisemate hirmude ja foobiate tekkimine.
Peamised ärevussündroomi avaldumise viisid on järgmised:
Paanika sündroom ( tihti esinev ja korduv pinge tunde tekkimine koos füüsilise ebameeldivustundega. Tihti
annaabi.ee 
