Kõrboja Peremees - kokkuvõte
Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii
ta rääkis vähemalt oma isale.
Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik,
kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt
ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid
jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin
aina kiiremini ja kiiremini seda lugu lugema, et teada saada kelle jäljed need on. Mina küll
kunagi ei hakka uuristama jalajälgi ega mõtlema sellest kellele need küll kuuluda võivad. Võib-
olla sellepärast see mind äkki nii huvitavama hakkaski. Raske seletada aga lõpuks jõudsin selleni
välja, et need jalajäljed kuulusid naisele ja koerale. Lapsepõlve sõbra Kõrboja Anna ja tema
vigase koera Mousi jäljed.
annaabi.ee 
