Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
kronoloogiliselt ja peamiselt väljaannetele toetudes. Kui ajakirjanike elulugusid
vaadata ja võrrelda, siis võib saada teistsuguse pildi ja näidata, kes oli eesti
ajakirjanik, millise haridusega, mis erialadelt tulnud, kui kaua toimetuses töötanud,
kuhu edasi läks või mis neist sai. Samuti võimaldab biograafiline meetod selgemalt
näidata, kuidas ajakirjanikuamet elukutseks kujunes: millal muutus ajakirjandus
põhitööks, kuidas arenes toimetusesisene tööjaotus, milline oli ameti-ideoloogia ja
ajakirjaniku sotsiaalne staatus. Muidugi ei saa kõike kätte vaid elulugudele toetudes,
küllalt palju tuleb lugeda taustandmeid, mitmesuguseid memuaare, vastava aja
ajakirjandust jt allikaid. Inimeste elud on põnevad ja erinevad, elukutsest lähtuvalt
neid üldistades annab ometi välja tuua ajakirjaniku koondportree. Ajakirjanike
päritolu, hariduskäiku ja nende muutumisi vaadates võib kinnitust saada, kuidas eesti
ühiskond arenes
annaabi.ee 
