Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Temalt
oodati kirjasaatjate kokkutulekute organiseerimist. Kirjutama pidi ta kõigest.
Teadmistelt nõuti niisiis omamoodi entsüklopeedilisi oskusi.
Erikorrespondendid saadeti kohapeale spetsiaalselt täitma toimetuse ülesannet. Peeti
loomulikuks, kui kuu-poolteise jooksul kirjutas erikorrespondent oma väljaandele ühe
kapitaalse loo.
Et jutt on plaanimajanduse kummardamise ajajärgust, pidid igal toimetusel ja igal
toimetuseliikmel olema omad plaanid, üks kasvas välja teisest. Tehti kuu-, nädala- ja
ajalehe numbri plaane, igal osakonnal olid omad plaanilised ülesanded ja igal
ajakirjanikul niisamuti. Asi kippus olema plaan plaani pärast, kuna elu nõudis
tihtipeale hoopis muud.
Eraldi oli vaja teha tööd lugejate ja aktiiviga: kohtumised lugejatega, mille eesmärgiks
oli ühiskondliku arvamuse uurimine. Lugejaid kutsuti toimetusse, kuid käidi ka
näiteks ettevõtetes, väiksemad ringid istusid tee- või kohvilauas