Valehäirete vähendamiseks oli vajalik välja kujundada sisendsignaalide peenema analüüsi süsteem, milleks sai prefrontaalne ajukoor. Viimases võrreldakse kogu saabuvat stimulatsiooni mälestustega ja ajju talletatud infoga ning otsustatakse seejärel, kas oht on tõeline ja kui on, siis kuidas sellega toime tulla mingit toimetulekureaktsiooni kasutades. Kui reaalseks hinnatud ohu korral kohast toimetulekureaktsiooni pole, lubab ajukoor käivituda võitle-või-põgene reaktsioonil. Kui toimetulekureaktsioon on olemas või tõelist ohtu pole, lülitab ajukoor võitle-või-põgene reaktsiooni välja. See süsteem toimib analoogselt lennukite ja rakettide vastase sõjalise kaitsesüsteemiga. Radarite olemasolu ei sunni lendavate objektide olemasolul kohe rünnakut alustama. Laekuvat infot analüüsitakse ja ainult siis, kui vaenlase rünnak on ülimalt tõenäoline, langetatakse otsus kaitsereaktsiooni käivitamise või mittekäivitamise otstarbekuse üle. Planeerimisvõime