muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Miks tuumaelektrijaam on riskantne ning miks selle tulevikus tehnoloogia arenedes Eestisse siiski ehitada võiks Maa kliima muutumine on põhjuseks, miks sedavõrd palju räägitakse fossiilsete kütuste kahjulikkusest. Sadade miljonite aastate jooksul moodustunud süsinikurohked kütusmineraalid vabastavad suurel hulgal põletamisel selliseid koguseid süsihappegaasi, millega Maa ökosüsteem toime ei tule. Toimetulekuna tuleb mõista seda, et on piisavalt kasvupinnast ja rohelisi taimi, mis suudaksid tekitatud süsihappegaasi siduda päikeseenergia toimel biomassiks, ilma et sünniks olulisi muutusi ilmastikus ja näiteks ookeanide veetasemes. Tänase päeva kogemus näitab vastupidist: viimase paarisaja aasta jooksul tarbitud fossiilsed kütused on Maa kliima muutuma pannud. Palju torme ja üleujutusi kohtades, kus seni on olnud võimalik rahulikult elada, ning ka ookeani veetaseme tõus kasvuhooneefekti
02.1996) sõnastanud toimetuleku inimeseks olemise terviklikkuse aluseks. Sir William Beveridge kirjutas 1940-date alguses imaginaarse visiooni viiest õelast hiiglasest - vaesus, haigus, harimatus, räpasus ja tegevusetus (1943; ref. Kreem 1995, 274). Need õelad hiiglased pole veel surnuks löödud vaid ängistavad ühiskondi tänapäevalgi ja püsivad sotsiaalpoliitika põhiprobleemidena. Viie hiiglase alistamist üksikisiku elus võib tõlgendada ka toimetulekuna ning nimetada hiiglasi toimetuleku viieks tahuks (Andres Siplane, kursusetöö) Mis on lapsendamine? Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema- ja lapsevahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega tohi olla seotud tingimustega. Lapsendada saab ainult alaealist (kuni 18- aastast isikut) üksnes lapse huvides. Lapsendada saab last, kelle vanem(ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle
annaabi.ee 
