· nekrut- · passiseadus- 1863.a. hoogustab talupoegade väljarändamist Venemaale. 3. Aastaarvud: · 1700a.-Põhjasõja algus.Venelased ründavad Narvat. · 1704.a.- Kastre jõe lahing Emajõel.Tartu ja Narva vallutamine. · 1710.a.-Tallinna kapituleerumisega on venelased kehtestanud ülemvõimu kogu Eestis. · 1721.a.- Uusikaupunki rahuga loovutab Rootsi Eesti- ja Liivimaa Vene riigile. · 1739.a.-Anton Thor Helle toimetatuna ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. · 1765.a.-Kindralkuberner Browne'i patent.Koolide rajamine Liivimaal. · 1783.a.- asehalduskorra kehtestamine Katharina II poolt. · 1802,1804.a.- talud päritavaks ja koormised õiglaseks. · 1816,1819.a.- talupoeg vabaks,priinimed,koormiste tõus. · 1849,1856.a.- teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine ja võimalus talu päriseks osta. · 1863.a
19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. POSTIMEES "Postimees" oli algselt Tartu ajaleht, mis asutati 1886. aastal ja mida toimetas 1896. aastani Karl August Hermann. "Postimees" on "Perno Postimehe" järglane (1905-1930 aastatel avaldati ka Pärnu väljaannet). Ilmus 1886-87 nädalalehena ja 1887-1891 3 korda nädalas, sa 1891 esimeseks eesti keelseks päevaleheks ( 6 korda nädalas, 1922- 1940 iga päev). J. Tõnissoni toimetatuna (1896-1935 tegelikult peatoimetaja, 1930. aastani ka väljaandja) oli tema juhtivate parteide häälekandja. Olnud septembrist 1940 NSV Liidu võimuorganite käsul suletud, jätkas ilmumist Saksa okupatsiooni ajal (1941- 1944). Kandis septembrist kuni detsembrini 1944. aastal nime "Uus Postimees". 1945- 30.aprillini 1948 hakkas uuesti kandma nime "Postimees". 1948-1990 aastani kandis nime "Edasi". Praegu on "Postimees" Eesti üks juhtivamatest üleriigilistest päevalehtedest. KEILA LEHT
annaabi.ee 
