Skulptor vastas kahemõtteliselt, et kõik tema tööd on surematud. Siis võttis naine appi kavaluse. Ühel päeval saatis ta kunstniku ateljeesse orja teatega, et mehe kodu põleb ja kohe-kohe jõuavad leegid ruumini, kus on varjul tema kunstiteosed. Praxiteles karjatanud: ,,Kui ,,Puhkav saatür" 5 hävib, olen laostunud!" Nii saigi kaval naine teada, millist tööd kunstnik ise kõige kõrgemalt hindab. Just selle teose originaali Phryne oma koju toimetaski. Praegu saame ,,Puhkavat saatürit" imetleda Kapitooliumi muuseumis Roomas. Loomulikult on tegu roomaaegse koopiaga. Praxiteles. Puhkav saatür. Kapitooliumi muuseum. Rooma. Knidose münt Praxitelese teose kontuuridega. Praxiteles. Knidose Aphrodite torso. Louvre, Pariis. Algselt tegi Praxiteles Phrynest kaks skulptuuri, sest talle laekus kaks sarnast tellimust. Üks kujutas rüütut Aphroditet, teisel kujul oli jumalanna naiselikkus riietega varjatud. Et siiani polnud
Kuhu nad pandi?" ,,Prügikasti," naeris poiss ja tal oli sedavõrt hea meel, et isegi keeleots kippus alumise huule ja hammaste vahele, nagu näpiks ta kellegi väikese sõrme küünt. ,,Kuis nii? Kes nad sinna viis? Kes käskis viia?" ,,Tigapuu," vastas poiss, kes püüdis asja võimalikult keeruliseks teha. ,,Tigapuu?`` imestas Ollino. ,,Kuidas võis Tigapuu lasta Goethe ja Schilleri prügikasti viia?" ,,Tõi lihtsalt Jürka siia ja ütles: võta need siit ja toimeta välja, ning Jürka toimetaski," seletas Vutt. ,,Tõsijutt," kinnitas ka Sikk, kes seni oli eesriide taga kahe tooli vahel ,,pumbanud". ,,Paas, kuidas sellega oli, teie peate teadma?" pöördus Ollino Indreku poole. ,,Mina kuulen ja näen seda asja esimest korda," vastas Indrek. ,,Kus te siis olite, kui seda tehti? Käisite ehk õhtul väljas?" ,,Ei, olin kõik aeg kodu ja siin toas." ,,Kuidas on see siis võimalik, et te midagi ei tea?" küsis Ollino pisut kõrgendatud toonil, sest tema kannatus hakkas juba kaduma.